refleksoloogia

Refleksoloogide suvepäev augustis 2013

2013. aasta augustis toimus Tallinnas juba traditsiooniks saanud refleksoloogide suvepäev, kuhu kogunesid MTÜ Eesti Refleksoloogid liikmed. Kaasatud olid ka refleksoloogia õpilased. Selline kokkusaamine on alati seotud mõne teemaga, läbi viiakse õpitube.

Seekordse suvepäeva teemaks oli valitud süvaanalüüs „mis on refleksoloogia?“ Tööd tegime väikegruppides ning iga grupp pidi sõnastama refleksoloogia kas definitsioonina või seletama lahti refleksoloogia olemuse. Probleemi püstituse aluseks oli teadmine, et refleksoloogial puudub senini selge ja kõigi poolt aktsepteeritav definitsioon.

I rühma selgitused:
Refleksoloogia tegeleb elava tervikuga. Saab püstitada uurimiseks kolm küsimust: kes/mis on refleksoloogia objekt; kuidas refleksoloogia töötab; refleksoloogia eesmärk:

Reflleksoloogia (edaspidi tekstis R-toimetaja märkus) objektina defineeriti elav tervik ja teda ümbritsev keskkond;
R meetodina – R mobiliseerib organismi iseennast parandama;
R eesmärk – saavutada inimese seisund, mis võimaldab tal tegeleda asjadega, millega ta peab tegelema (elueesmärk) ja mis on talle oluline.
Kokkuvõtteks: R on maailma mõtestamise viis; süsteem, kuidas maailma mõista.

II rühma definitsioon:
Refleksoloogia on mitmekihiline (mitte-teaduslik) süsteem inimese tasakaalustavaks mõjutamiseks keha pealispinnale tulevate peegelduste kaudu erinevate manuaalsete puudutustehnikate (silitamine, surve, kloppimine) abil.

III rühma definitsioon:
Refleksoloogia on kompleksne süsteemne meetod elu mõistmiseks ja häirete likvideerimiseks.

IV rühma seletus:
Refleksoloogia on terviklik tervandamissüsteem
-arusaam terviklikust inimesest
-seotus/sidusus universaalsete tõdedega
-inimese, tema tsoonide ja ümbritseva keskkonna seos ja mõjutus
-läbi põhjus-tagajärg seose lahenduse leidmine.

Ülo Liivamägi seletus:
Inimese organismil on loomulik kalduvus kohanduda ümbritsevate tingimustega, mille põhiülesanne on jääda ellu. Seega mõjutavad inimest ning kipuvad teda tasakaalust välja viima ja koos sellega haigussümptomeid põhjustama terve hulk väliseid ja sisemisi mõjutusi:
väliskeskkond (ilm, kliimavöönd, aastaaeg jt)
füüsiline ja vaimne koormus (ühekülgne)
välised ja seesmised rütmid (ööpäeva rütm, nädala rütm, menstruatsiooni rütm jt)
Suhted (ühiskondlikud, töökohal, kodus jt)
suhe iseendasse
jt

Lisaks on ülitugev mõjutegur vaimsed ja hingelised püüdlused ja tahe:
mõistus
tahe, soovid, püüdlused
eluülesanne, Jumal
jt

Kolmandaks tasakaalutust provotseerivaks teguriks on inimeses olev sund muutumise ehk arengu järele.

Nagu te näete, on kõik kolm juba eraldi tugevad inimese kohanemisülesannet häirivat tegurit, samas tahan väita, et need kolm on ka teineteisega pidevas konfliktis. See on üldse ime, et inimene suudab end terviklikuna välja näidata.

Eelnev näitas, millises keerukas mõjutuste süsteemis peab inimene end siin Maa peal teostama ja püüdma püsida tervena=terviklikuna. Ja sellises keskkonnas peab refleksoloog olema see imemees/naine kes loob kaoses korda.

Protokollinud/kirja pannud Ülo Liivamägi